Tööoludsest nii palju, et praeguseks olen lapsehoidja tööd teinud u 2,5 kuud. Ausalt öeldes olen sellest perekonnast jube tüdinenud kuna olen nö vahelüli nende abieluprobleemides. Üks kurdab ühelt ja teine teiselt poolt. Minu seisukoht neile on see, et kraagelgu palju jaksavad, peaasi, et lapsed ei kuule. See mida nad otsustavad oma abieluga peale hakata pole minu probleem, kuigi ega ma ei saa öelda, et mind ei huvita mis neist edasi saab kui siit jalga lasen.
See perekond kellele ma töötan on ikka üks väga veider kooslus- pudrukeeles kõnelev ja kõike ära lõhkuv isa, mänguri probleemidega rongaema. Meenus mulle väike fakt, et mõned nädalad peale alustamist pakuti mulle ka palga kõrgendust, tingimusel, et pean lastele mänguema olema. See teisisõnu tähendas seda, et pereema ei pea enam ise midagi tegema. Algse palga eest poleks ma praeguseni kindlasti seda tööd teinud ja seda lihtsal põhjusel- pere on põrsaid täis. Ausalt öeldes olen ma tohutult tüdinenud nende järgi koristamisest! Isegi autosse istudes haarasin kapist kaasa kaks padjapüüri ja panin need esiistmetele, sest vastasel juhul poleks ma enam puhtana sest autost väljunud. Pealegi super näide kasimatusest on see, kui pereema magamistuba Perthis oli koristamata kolm nädalat. Asi polnud selles, et ta lihtsalt koristamata oli, vaid probleem oli hoopis hullem. Magamistoas leidus kõikjal vedlemas titejunnidega mähkmeid, rokane aluspesu, saapad, toidujäänuseid jne. Ausalt öeldes lausa pidin selle oma fotolindile jäädvustama, seega kui kellelgi on suurem huvi pile näha siis jagan meelsasti seda silmailu teiega.
Muidugi osad teist isegi ei ole kursis sellega, et ma enne jõule tulin Perthist ära. Tüdrukutel algas koolivaheaeg ning me naasesime nende farmi, mis asub Grass Patchis (u 80 km Esperance'st). Sellest ajast saadik olen tolgendanud Esperance ja Grass Patchi vahet. Esperance's on neil nö linnamaja, seega oleme pool ajast seal, kuna ema ju maal olles raha kulutada ei saa. Mulle muidugi sobib see kui linnas oleme, mitte, et seal midagi teha oleks, aga vähemalt on mul vähem koristada kuna see maja on kordades väiksem sellest mis maal on. Jõuludest ja aastavahetusest siis nii palju, et nö Eesti jõulud veedsin koos eestlaste - Ave, Kareli ja Mardiga. Aastavahetuseks ühines meiega ka inglise poiss Ryan. Mõlemal korral käisime Esperances diskol. Need neli inimest olid tol ajahetkel samas farmis tööl kui ma sinna läksin. Aussi jõuludel (päev hiljem) käisime avastasime pisut Cape le Grand National Park'i. Õhtul mängisime farmeri suguvõsaga nende peres aastakümneid traditsiooniks olevat kommiloopimise mängu, mis oli omamoodi tore.
Üks asi selle töö juures on olnud tore, see, et olen nendega reisida saanud. Nimelt sõitsime kaks nädalat tagasi nädalaks South West'i (WA) puhkama. Külastasin ära kohad nagu Busselton, Dunsborough, Yallingup, Margaret River, Denmark, Albany ja muud väiksemad kohad mis teele jäid. Kaks imetoredat päeva sellest nädalast veedsin ka Perthis. Nendel päevadel käisin Fremantle's ja Lanceline's. Päris mitmed nö turismikohad said selle nädalaga ära nähtud - Tree Top Walk, Ngilgi Cave, Busselton Jetty, Pinnacles jpm. Puhkusel olles ööbisin ka esimest korda backpacker'is. Siinkohal vajab ära märkimist see, et esimesel ööl päkkeris ööbisin juhuslikult samas toas saksa tüdruku Nadia'ga, kes oli lapsehoidja samale perele enne mind. Kas pole mitte väike maailm?
Nii palju siis minu tegemistest. Siin olles olen kohanud toredaid inimesi, kellest üks on kohe eriti tore. Kallistused talle Eestisse ;)! Mis must edasi saab siis kui töö ära lõpetan? Kui aus olla, siis ei tea seda isegi. Ma ei tea sedagi, et kuhu ma edasi liigun või millal töö lõppeb. Farmer pakkus mulle võimalust siia kauemaks jääda kuid mu närv ei pea ilmselt vastu. Üritan oma kolm kuud täis saada ja lasen esimesel võimalusel jalga. Võimalik on ka see, et mu töö saab läbi juba järgmisel nädalal mil lastel algab kool. Kuna perekonnas neil on suured probleemid sellega, et kes saab lapsed ja kuhu keegi kolida tahab ja millises koolis nad ikkagi käima peavad, siis seetõttu ei tea ka mina midagi. Kohver on mul igatahes igaks elujuhtumiks pakitud, kuna siin majas suudetakse päeva jooksul kolm korda uute ideede peale tulla. Kord pean nendega sõitma Gold Coasti, siis Melbourne'i ja lõpuks antakse paar vaba päeva, et saaksin Perthi sõita. Seega võtan asja vabalt ja üritan enda jaoks selgeks teha kuhu ma edasi tahan liikuda. Kõige tõenäolisem on see, et lähen lõpetades Perthi tagasi ja puhkan seal nädalakese ning peale seda võtan oma kaks asja ja liigun teadmata suunas.
Sõbrakesed, loodan vaid üht asja veel, et kui ma selle nännitamise siin ära lõpetan, siis ehk olen võimeline rohkem oma aega teile pühendama :) Kallistan teid kõiki! Muidugi palju õnne kõigile kes vahepeal on otsustanud iganeda :D
