Suure surve all olen taas sunnitud kirjutama, eks ole ka aeg. Nii üht-teist on ka vahepeal juhtunud nii, et on ka kogunenud pisut kirjamaterjali. Olen vahetanud nii mitmeid töökohti kui ka elukohti. Olen natukene reisinud ja ilma näinud. Kõik see olulisem, olen vahepeal tädiks saanud!
Bremer Bay oli viimane millest teile rääkisin, seega on see parim koht ka jutu jätkamiseks. Töötasin seal kolmel ametikohal (karavan pargis, roadhouse's ja farmi majas remonti tehes) ja ka siis ei olnud mul piisavalt töötunde, sellepärast tuli otsus ka lahkuda. Partneri jätsin sinna maha kuna ta oli juba lubanud harvestingi ajal seal olla. Bremer Bay's lahkudes asusin taas teele Perthi kus abistasin paar nädalat oma head sõbrannat Anissat tema tööjõudu rentivas ettevõttes (peamiselt päkkeritele tööd pakkuv firma). Peale seda avanes mul võimalus minna raha teenima farmi kui Chaser Bin driver/farm hand. Otsustasin pakkumise vastu võtta ja sõitsingi ülesse põhja Rathanally Farmi Wongan Hills'i lähistele ja nii umbes kaheks kuuks. Töö oli uus ja õppisin väga palju. Töökeskonnal oli ka vahelduseks hea- toit ja majutus tasuta, pere väga tore ja pesugi pesti ära kui tarvis oli :). Isegi palga kõrgendust sain 2 daala peale esimest nädalat.
Esimesed viis nädalat Rathanally's oli peamiselt vilja koristusele suunatud. Jälitasin harvesterit kui sel oli vaja vili treilerisse laadida, seejärel tühjendasin treileri suurtesse tünnidesse ja asusin taas teele harvesteri juurde. Üsna tihti sain harvestingi ajal ka murtrivõtme tüdrukut mängida :). Peale harvestingi lõppu tuli põnevam aeg - siis õpetati mind kuidas võrkaedu ja väravaid ehitada ja üles panna, kuidas betooni valada, torusid parandada ja lambaid karjatada. Isegi aiatöid tehes sain teada mürgised ja ohtlikud taimed. Tegin asju mida ilmselt kunagi mul enam vaja ei lähe aga nüüd tean kuidas karjaaed püsti panna kui omale lambad kavatsen osta ;).
Jõulud veetsin oma kalli Kareliga Busseltonis kahekesti. Tema lõpetas oma töö selleks ajas lõunas ja minul oli neli vaba päeva. Seega puhkasime karavanpargis ja tegime kaotatud aega tasa. Peale pühi otsustas Karel minuga farmi naasta kuna aastavahetus oli tulemas nii ehk nii, teisisõnu vabad päevad taas. Olimegi siis juba minu farmis kui otsustasime järgmisel päeval Kareli vast ostetud autoga sõita kohaliku linna kui ta auto keema läks ja mootor kokku jooksis. Kõige toredam oli asja juures see veel, et minu auto oli Perthis seega minu farmer toimetas meid päevi hiljem Perthi. Kõige toredam pere üldse siin!
Peale Rathanally lõppu naasesin taas Perthi lootuses leida tööd linnas. Üritasime ka leida elamist ainult meile kahele kuid tulutult kuna korterit lühikeseks ajaks ei taheta anda. Lühikeseks ajaks soovisime vaid seepärast, et Karelil oli paar kuud viisa lõpuni jäänud ja tema oli sunnitud Eestisse naasema. Jäime paiksemaks sõbranna Anissa nö granny flat'i. Tal on majast eraldi magamistuba ja ka eraldi WC-laundry ruum, viimases on eesruum kuhu seadsime endale väikese kööginurga. Sedaviisi me siis veetsimegi viimased nädalad linnas seal.
Töötsingud Perthi linnas oli ka tulusad, sain endale töö oksjoneid korraldavas ettevõttes manageri assistendina. Nende eesmärgiks oli mind välja koolitada sealseks manageriks kuna praegune on lapseootel. Töö mulle meeldis väga, tohutult raske ja väljakutseid esitav aga see mulle asja juures meeldiski. Pidin ettevalmistama oksjoniteks, vastutasin weebi kataloogide eest ja korraladama ka logistilist poolt. Mulle tohtult meeldis seal, kuigi seda rasedat tüdrukut oli kohati raske taluda. Tujud ja tujud ja tujud, aga muidu on ta väga tore. Hakkas lausa nutma kui ma ütlesin et ma ära tulen, aga eks seegi rasedusest :).
Otsus sealt ära tulla tuli sellest tahan suveks koju tulla teie juurde. Leidsin, et pole aus nende vastu, et nad koolitavad mu välja ja siis ma otsustan sealt ära minna kuigi teadsin juba ammugi, et see nii läheb. Südametunnistus ei lubanud nii teha. Tulingi sealt ära siis kui isa mul Austraaliasse tuli.
Paljud teist on kursis sellega, et tegin isale väikese kingituse ja üllatuse ta juubeli puhul, tõin ta Kängurumaale. Olgem ausad, olin talle selle võlgu nii ehk nii. Suureks rõõmuks lasus mul ka võimalus tutvustada Karelit ja isa oma vahel, lõpuks.Esimeste päevade jooksul kui isa Austraalias oli ja vahetult minu õe 24ndat sünnipäeva otsustas üks väikene imeline ime ilmale tulla. Ime nimega Ristjan :) Poisu oli nii tibatillukene aga niiiiii ilus, et ma kohe ei jõua ära oodata millal saan koju, et saaksin olla kõige parem tädi üldse. Ma soovin kogu südamest oma õele, õemehele ning pisipojale tohutupalju õnne koguks eluks ja rõõmu igaks päevaks!
Reisisime isaga esimese nädala WA's (Perth ja South West) seejärel sõitsime Melbourne kolmeks päevaks ja viieks päevaks Sydney'sse. Viimased kaks olid minu jaoks rohkem nagu ettevõtmine kui puhkuse reis. Sydney oli tõesti esimene suurlinn kus olen käinud, Perth selle kõrval on pensionäride küla. Käisime Sydney lähistel Sinimägedes, see oli nii ilus koht. Koht hingele ja silmale! Mis puutub Melbourne'i siis sinna linna läheksin hea meelega tagasi sest tundus, et mulle sobiks selle linna meluelu. Väga veider elukeskond veidrate inimestega. Sydney selle kõrval on liiga kiire ja närviline, kella 17st soovitan tänavatelt lahkuda, sest muidu joostakse sind pikali kui sa kohalik ei ole :).
Sydney's naastes tabas mind tohutu kodu ja sõprade igatsus. Nii kurb oli isale taas head aega öelda, veel kurvemaks tegi mind aga teadmine, et ka mu partner lahkub järgmisel päeval kodu poole (esmalt nädalaks Taisse ja siis Eestisse). Nii ma siis võitlesingi järgmised 24 tundi igatsuse ja pisaratega. Mõningad tunnid enne kallima ära lendu tuli otsus, et sõidan temaga Taisse kaasa. Sain veel viimasel hetkel piletid temaga samale lennule ja päeva pärast olingi juba Tais. See oli ainuõige otsus sinna lennata, tahaksin sinna juba praegu tagasi minna! Mulle nii meeldib see kohalik söök - NÄMMA! Karelile seevastu see tänaval söömine kohe üldse meeltmööda polnud, pole ennist kedagi nii pirtsutamas näinud. Välja arvatud teid mu kallid Merlin ja Sandra ;).
Tais veetsime selle nädala Krabi lähistel koos meiega olis seal ka seal Kareli sõbranna Laura koos oma peikaga. Tais olles käisime mõnel korral snorgeldamas, paadi tuuril ja elevandiga dzunglis tatsamas. Ära sai käidud ka kurikuulsal Maya Beachis, mis osutus tõeliseks ülerahavastatud turistikaks. Selle reisi juures oli kogu mõnusam see, et sain endale ka viimaks päevituse peale - muidugi mis tuli kiiresti, läks veel kiiremini.Nüüd kui naasesin Taist tagasi Austraaliasse Perthi otsustasin naaseda ka oliivi farmi kus viibisin eelmisel aastal. Seda ainult kiire sissetuleku pärast. Siin ma siis nüüd olengi, istun 9 teise päkkpäkkeriga majutuses ja kirjutan teile kirja. Iga päev üritan natuke aega leida, et endale parimad lennupiletid välja valida ja ära osta. Teisisõnu kullakesed - SEL SUVEL OLEN KODUS TEIEGA!!!
Kallistan teid ja igatsen tohutu palju!
Teid kõiki!
