Hetkel viibin jälle maal. Olen Western Austraalia ühes lõunapoolseimas otsas, Bremer Bay's. Siin on sama tuuline ja külm kui oli umbes täpselt aasta aega tahasi Esperance's olles. Elan suures kolme magamistoaga majas ja jagan seda oma partneriga. Ainsad probleemid on siin, et tööd pole mulle väga palju, läheduses pole inimesi, kuid siiski on siin olemas munevad kärbsed. Kärbsed on KOHUTAVAD! Nad munevad köögis kasutatavatele pindadele, akna liistude vahele ja isegi keedukannu kui selle välja unustad. See on nii õudne, et ajas mind lausa nutma. Siiani ajab kui tagantjärgi mõtlen. Oi-oi kui kole see ikka on.
Hetkel töötan Bremer Bay's mitmel kohal. Esmalt töötasin karavanpargis - tegin tube ja koristasin. Nüüdseks on see vist möödanik ning töötan roadhouse's ja remondin seda maja kus elame. Töötunde väga palju pole, seetõttu on mul ka mõtted naasta Perthi. Ja mitte ainult seepärast.
Viimase poole ja enama aasta jooksul olen toonud end nii mõneski asjas nn ohvriks. Peamiseks süüdlaseks on muidugi tööd mis olen pidanud tegema. Samas ega jonnida pole viisakas kuna siia tulles olin selle kõigega arvestanud. Lihtsalt vahest ei saa ma enam aru, milleks oli mul oli vaja õigust õppida ja vaeva näha kui selle mööda külge maha lasen joosta?! Teisalt, kõik lähedased teavad, et mulle meeldib päike ja väljakutsed. Viimaseid olen siin saanud rohkem kui aastate jooksul kodumaal olles, päikest vastupidi aga vähem.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ma ei jõua ära oodata mil siin taas soojaks läheb ja ma saan päikest võtta. Hetkel olen säästnud nii palju, et saan nii mõnegi aja elada muretult. Loodan linna naastes leida töö mida mulle natukenegi meeldiks teha. Mul on lihtsalt papud ja kindad kulunud teiste järgi nühkimiset. Sellest kõigest olenemata ütlen ma kõigile - tulge Austraaliasse, siin on tore! :)
Kallistan teid kõiki ja igtasen lähedasemaid!
Ahjaa, kui kedagi huvitab siis muidu eraeluga on ka kõik OK. Olen tüdimusest hoolimata õnnelik :).
 |
| Add caption |
